Üritused
Oru kultuurisaalis toimuvad läbi aasta erinevad kultuurisündmused – teatrietendused, kontserdid, tantsuõhtud ja palju muud põnevat. Allpool leiad täpsema ülevaate saabuvatest sündmustest.
Neljapäev, 14. november 2024 kell 18.00 kohtumispaik ARHIIV
Külla tuleb MARE PORK
Kohtumiste õhtu raames külastab Oru kultuurisaali psühholoogiaprofessor, psühhoterapeut ja koolitaja MARE PORK.
Reede, 6. detsember 2024 kell 19.00
"Maria Montessori" draama, eluloofilm
Hingeliigutav draama „Maria Montessori“ räägib erakordsest naisest, kes muutis ajalugu. Maria Montessori (1870 – 1952) oli itaalia arst ja pedagoog, kes on meile praegu tuntud eelkõige Montessori pedagoogika väljatöötajana.
Aasta 1900. Kurtisaan Lili põgeneb Pariisist Rooma, et varjata oma õpiraskustega tütart. Itaalias kohtub ta Maria Montessoriga, kes on pioneer uue õpetamismeetodi väljatöötamisel ja on nõus Lili tütre oma hoole alla võtma. Toetades, õpetades ja ravides võõraid lapsi, peab Maria samal ajal elama eemal oma bioloogilisest pojast. Kuidas tulla igapäevaselt toime isikliku süütundega ja võidelda tööalaselt meestekeskses maailmas, sellest saame aimu filmis „Maria Montessori“.
See on film armastusest, sõprusest, sihikindlusest oma unistuse poole pürgimisel.
Pilet 6.-
Laupäev, 7. detsember 2024 kell 19.00
"Terve vald oli kokku aetud"
Armas, kallis Lääne-Nigula tantsija, laulja, näitleja, pillimees ja -naine, võimleja
Teeme päris oma peo “Terve vald oli kokku aetud”.
Ülesanne: valmista ette number teemal “Maskipidu – elu nagu tsirkus”.
Osalustasu 5.-/inimene
Pühapäev, 8. detsember 2024 kell 11.00
Kes sa ole, Mamma Muu
Südamlik ja vahva eesti keelde helindatud kogupere animafilm “Kes sa oled, Mamma Muu?” toob kinoekraanidele lõbusa lehma Mamma Muu järgmise seikluse.
Mamma Muu tahab lavastada oma “Muu-sikali”, kuid asjad lähevad untsu ning Väikevenna armastatud kaisukaru kaob jäljetult. Pärast salaoperatsiooni selgub, et õuekoer on see, kelle käes on Väikevenna kaisukaru ja nüüd on see päris koledasti määrdunud.
Vaatamata jõupingutustele mängukaru puhastada, on Mamma Muu ja Vares sunnitud seisma silmitsi tõsiasjaga, et seda ei saa kunagi taastada. Muidugi tahavad nad karu Väikevennale tagastada, aga kas saab öelda, et see on sama kaisukaru kui ta näeb algsest nii erinev välja?
Pilet 6.-
Laupäev, 14. detsember 2024 kell 11.00-14.00
Oru OTTi JÕULULAAT
Oru OTTi Jõululaat tuleb taas!
🎄Registreerimine on juba alanud ja palume kallitel kauplejatel
seda kindlasti mitte viimasele minutile jätta.
👉 Kontaktid:
anuotisalu@gmail.com, tel. 5671 1600
leili.kuunarpuu@gmail.com, tel. 5667 1409
🎄Juba uksel tervitavad kenad ja rõõmsameelsed rahvariietes näitsikud, kes on ühtlasi ka traditsioonilise laadakülastajate loenduri operaatorid.
🎄Sel aastal on päevajuht Janne Rau Jaluksest ja lõõtsaviise veeretab pillimees Oliver Merilo Haapsalust.
🎄Kaasa löövad kohalikud staažikad tegijad Oru Jommid ja ka line-tantsijad!
🎄Esimest korda astub ühe vahva sketšiga lavalaudadele uhiuus Oru Õnneteater.
🎄Oru Kooli SÖÖKLAS on laste- ja meestehoid – Linnamäe Lasteaia tegevused, Oru Kooli ja Haapsalu Meeste Kuuri töötoad. Astu läbi ja vaata järele!
🎄Ringi jalutab muhe Jõuluvana ning koguni kolmel korral – kell 11.30, 12.30, 13.30 on raamatukogus Jõuluvana jututuba (parimad muinasjutud kõigile soovijatele)
🎄Kultuurisaali ees teeb eelmisel jõululaadal südamed võitnud hobujalutust Eve Järve Soolust.
🎄Kultuurisaali fuajees Linnamäe Pihlaka talu kartulikoti “katsumine” ehk kaalu ära arvamine. Kõige täpsem pakkuja saab koti endale.
🎄Loomulikult pakutakse toitvat laadasuppi – seljankat, toimub õnneloos.
🎄Vahvad hetked jäädvustab päevapiltnik Heili Laul.
KAVA:
11.00 LAVAL – avasõnad päevajuhilt, Oru Jommid
11.30 Raamatukogus Jõulumehe I jututuba
12.00 LAVAL – Õnneteatri sketš
12.00-14.00 Kultuurisaali ees HOBUJALUTUS
12.30 Raamatukogus Jõulumehe II jututuba
13.00 LAVAL – Line-tantsijad
13.30 Raamatukogus Jõulumehe III jututuba
13.45 LAVAL – kuulutatakse välja kartulikoti “katsumise” võitja
👉 Kavas võib tulla muudatusi nagu elus ikka.
Pühapäev, 15. detsember 2024 kell 11.00
Loomade jõululood
Film on lastele vanuses 3-8, nende õdedele – vendadele, vanematele ja ka vanavanematele!
Need on lummavad lood, kus imed ärkavad ellu! Need kaasaegsed ja südantsoojendavad lood on väärt jälgimist, kuidas kulgevad loomade rännakud Prantsusmaalt Jaapani põhjaossa, virmalisteni ja aidates levida rõõmul ning suuremeelsusel. Iga lugu on tore seiklus, täidetud sarmikuse, rõõmu ja talvehooaja iluga. Laske sel luulelisusel tuua oma südamesse võluväge ja viia teid maailma, kus Jõulumaagia ei tunne piire.
Pilet 6.-
Pühapäev, 15. detsember 2024 kell 16.00
Jaanus Rohumaa lavastus "VENUS KARUSNAHAS"
Lavastaja Thomasel on pikk päev seljataga täis erakordselt halbu prooviesinemisi oma uue lavastuse tarbeks kui korraga astub sisse pealetükkiv ja väge täis näitlejanna Vanda, kelle eesnimi kattub ühtlasi näidendi peategelase omaga. Esialgu skeptiline Thomas üllatub Vanda piinlikult täpsetest teadmistest nii tükist kui ka novellist, millel lavastus põhineb. Kui Thomas aitab Vandat teksti vastulugemisel, kehastades ise masohhistlikku meespeaosa, kujuneb rollimäng palju enamaks kui näitlemine. Sellest saab intensiivne ja erootiline vaatemäng. David Ives’i näidendi peategelasteks on mehelik ja naiselik seksuaalsus, mis uurib alistumise, domineerimise ja võimu teemasid kiire ja muutuva keelega. Lavastuses muutuvad reaalsus ja teesklus ähmasteks joonteks ning küsimusele “kes jääb peale?” on iga kord erinev vastus.
“Venus karusnahas” põhineb samanimelisel novellil (1869), mis on austria kirjaniku Leopold von Sacher-Masoch’i tuntuim teos. Kirjaniku nimest on tuletatud sõna “masohhism”.
Eeldame, et lavastus on huvitav nii noorele kui vanemale generatsioonile. Selles on palju poeetilisust, visuaalsust. Masoch erineb de Sade’ist selle poolest, et tal puudub sündsusetus. Ta on maksimaalselt esteetiline
Esietendus 02.10.2024 Sakala 3 Teatrimaja kammersaalis.
Etenduse kestvus 2h 20min, ühe vaheajaga.
Osades Saara Pius ja Alo Kõrve (Tallinna Linnateater)
Neljapäev, 19. detsember 2024 kell 19.00
ERSO jõulukontsert
Kavas:
Reynaldo Hahn
Avamäng „Mozart“
Wolfgang Amadeus Mozart
Kontsert flöödile, harfile ja orkestrile C-duur, KV 299/297c
Maurice Ravel
Süit „Minu hane-ema“
Wolfgang Amadeus Mozart
Sümfoonia nr 34 C-duur, KV 338
Kontserdisarja „Amadeus“ avakontsert on sel hooajal ERSO jõulukontsert, millega orkester ja peadirigent Olari Elts juhatavad sisse saabuvad pühad. Sel hooajal on jõulukontserdi kavas Wolfgang Amadeus Mozarti kontsert flöödile, harfile ja orkestrile. Soleerivad muusikutest kaksikõed Susanne Rull flöödil ja Lisanne Rull harfil.
Kontserdil kõlab veel Mozarti 34. sümfoonia, mis on tema viimane Salzburgis valminud sümfoonia. Kavas on ka Reynaldo Hahni avamäng „Mozart“, mis pärineb helilooja samanimelisest muusikalisest komöödiast Sacha Guitry tekstile. Teos räägib Mozarti kujuteldavast rännakust Pariisis. Maurice Raveli loomingust kõlab kontserdil süit „Minu hane-ema“. Iidse prantsuse kombe kohaselt nimetatakse hane-ema(kese)ks lastele muinaslugusid pajatavat hoidjat. Raveli muinasjutupiltide muusikat iseloomustab ühelt poolt lihtsus, teisalt pea ebamaine ilu.
Kontsert on vaheajaga.
Piletid Fientast
Laupäev, 11. jaanuar 2025 kell 18.00
Linnamäe uue aasta kontsert
“Estonia” tiibklaveri kojujõudmine TUBIN 120
Pea aasta kulus ajaloolise “Estonia” kabinett-klaveri restaureerimiseks ja Oru kultuurisaali tagasijõudmiseks. 2025. aastal möödub 120 aastat Eesti helilooja Eduard Tubina sünnist. Neid kaht sündmust kokku pannes tuleb esitlusele kontsert Tubina muusikast, kus musitseerivad tuntud Eesti muusikud.
Kärt Ruubel, klaver
Triin Ruubel, viiul
Xandi van Dijk, vioola
Theodor Sink, tšello
Piletid Fientast
Neljapäev, 23. jaanuar 2025 kell 19.00
Kalevipojad
Antto Terras: ”Kalevipojad – Made In Finland!”
Mängivad: Jan Uuspõld, Indrek Taalmaa, Ott Sepp
Julge eestlase rind on rasvane ja jultunud pealehakkamine tähendab poolt võitu?
Eestlased on alati uskunud endasse, ja sellele tõele on rajatud ka kahevaatuseline komöödia ”Kalevipojad – Made in Finland!”. Näidendile pakub raamid Soome, aga sisu eest vastutavad julged eestlased. Eesti ja Soome rahvad on nüüdseks juba üle 30 aasta jagu marssinud ühisel rajal. On olnud rõõmu ja raskust, teineteisemõistmist ja mittemõistmist, nagu elus ikka.
Kalevipojad on käinud põhjanaabri juures rikkaks ja õndsaks saamas alati. Ka sellel korral seavad vahvad Eesti mehed sammud lombi taha ennast kehtestama. Tegus inimene leiab tööd alati, ja võtab vastu ka selliseid ülesandeid, millest jõud üle ei käi. Ehitamine, lammutamine, tohterdamine ja laulmine – käkitegu! Samas saame paralleelselt jälgida, kuidas ja milleks mindi Eestist Soome juba ennemuistsel ajal. Ja kas minemise põhjused on aastasadadega üldse väga muutunud.
Koduigatsus ei lase ühel õigel eestlasel välismaal olles rahulikult magada. Raha pärast võõrsil rabelemine ei sobi igale inimesele. Vahel juhtub ka nii, et lohutaja leidub kohalikust kõrtsist, ja sellest need jamad alles algavad. Ka kriminaale maailm proovib meelitada ausaid, tööle tulnud mehi oma kleepuvasse võrgustikku. Soome on lihtne minna, aga seal on raske olla – nii usub vanarahvas.
Elumaitseline Kalevipojad lahendab iga olukorra huumoriga. Nii raske ei ole kunagi, et naerda ei jõuaks. Soome läinud mehed on suuremad kui nende saatus. Kohalike eelarvamused ei sega elamist ja töötamist.
”Kalevipojad – Made In Finland!” on komöödia, milles reaalelu tragöödia, naabrimehelik huumor ja optimistlik eestlus moodustavad ühes säriseva terviku. Enne kui Soome tööle lähed, vaata ära see näidend! Ja äkki pärast ei lähegi, või kui ikka lähed, siis palju targemana.
Antto Terras (s. 1973 Tallinnas) on Eesti päritolu Soome kirjanik, humorist ja lavastaja, kelle sulest on ilmunud 19 raamatut ja 7 näidendit. Kalevipojad on tema esimene teatritöö kodu-Eestis.
Laupäev, 8. veebruar 2024 kell 19.00
Buss väljub Haapsalust kell 18.15
Agatha Christie krimilugu HIIRELÕKS
Inglismaad on tabanud erakordne torm ja seitse inimest on maamõisa külalistemajas lumevangis. Läbi tuisu saabub suuskadel politseiinspektor, kes teatab, et seltskonnas varjab end mõrvar. Varsti surebki esimene ohver ja järk-järgult hakkavad paljastuma võõrastemaja külaliste tumedad mineviku saladused.
Lavateos põhineb jutustusel “Kolm pimedat hiirt”, mis valmis 1947. aastal kuninganna Mary 80. sünnipäevaks. “Hiirelõks” on tõlgitud 23 keelde ja selle esmalavastus on olnud Inglismaaal mängukavas juba rekordilised 70 aastat.
Mollie Ralston: Liis Haab
Giles Ralston: Pääru Oja
Christopher Wren: Hans Kristian Õis
proua Boyle: Elina Reinold
major Matcalf: Andrus Eelmäe
preili Casewell: Kaisa Selde
härra Paravicini: Riho Rosberg
politseiinspektor Trotter: Rauno Kaibiainen
tõlkija, lavastaja ja helikujundaja Vahur Keller
kunstnik Britt Urbla Keller
koreograaf–lavastaja Kristina Paškevicius
Etenduse kestvus: 2h 30min koos vaheajaga
Piletid Fientast
Toimunud üritused
Ansambel Naised köögis tuleb Oru kultuurisaali kontserdiga “Las me õitseme”. Ühtlasi lõpetame selle kontserdiga ka kultuurisaali kevadhooaja.
Näituse “Pärand elab” avamine. Külas on Eesti Rahvakultuuri keskuse vaimse kultuuripärandi spetsialist Epp Tamm. Avatud on kohvik.
Näitus kutsub märkama ja väärtustama vaimset pärandit meie ümber, tutvustades neljateistkümmet kultuuriilmingut Eesti vaimse kultuuripärandi nimistust. Igaüks neist on oma kogukonna, oma inimeste jaoks armas ja tähtis. Näitusel on võimalik mõtiskleda nende aarete üle, mille oleme ise oma esivanematelt pärinud ning tutvuda ka selle osaga kultuuripärandist, mis on meie kaasmaalastele südamelähedane.
Kleit, mina ja Milling • Henrik Normann “Kleit, mina ja Milling”
“Kleit, mina ja Milling” on väga hoolikalt valitud, naljakaid ning ootamatu lõpuga lugusid ja üllatusi täis lavastus kahes vaatuses. See on mõtteline kummardus sõbrale, mis on põhjalikult läbi komponeeritud ja mitte lihtsalt naljategemine, vaid soe ja pieteeditundeline austusavaldus. Need lood on kõik päriselt sündinud- ei usu, et keegi nii naljakalt kirjutada oskaks. Elu on parim stsenarist, kelle huumor on vahel peen, vahel otse ja labidaga ja vahel nii terav, et pisar tuleb silma. Ega lõpuks ei saagi siis enam aru, on see pisar seal rõõmust, ootamatusest või melanhoolsest kurbusest ja valust, kuid siganaljakas on see ikkagi.
Margus Tabor tuleb Mammaga Linnamäele Oru kultuurisaali. Marguse soojades ja südamlikes mälestustes, mis on pärit elust enesest tema enda lapsepõlvest elustuvad mitmedki värvikad juhtumised, pikitud muheda Hiiumaa huumoriga ja kõnepruugiga. Põnev on neilgi, kes Mammast ja tema tarkustest kuulnud on, sest eks erinevad eluseigad toovad Marguse mälusopist neid lugusid aeg-ajalt juurde.
Äratundmist ja naeru ning ehk isegi veidike kurbustki on kindlasti selles monolavastuses.
Üks on kindel – hea tuju on garanteeritud!
Väärtfilmide laupäev
Alla 12-a. keelatudPrantsusmaa, eestikeelsete subtiitritega1 tund 43 minuti
Rachel on 40-aastane, lapsi tal pole. Naine on oma eluga igati rahul. Tema ellu kuuluvad huvitav töö, toredad õpilased, kitarritunnid ja palju muud. Kui Rachel armub aga Ali’sse, kiindub ta ühtlasi ka mehe nelja aasta vanusesse tütresse Leilasse. Kiindumus muutub iga päevaga üha tugevamaks ning Rachel hakkab Leila eest hoolitsema nagu omaenese lapse eest. Kuid teiste inimeste lapsi armastada on riskantne.
Imeline puhkus on hoogne humoorikas lavastus, mis räägib sõprusest, abivalmidusest ja teineteise mõistmisest. Lugu on arusaadav nii suurtele kui väikestele. Siin on palju laule ja muusikat, lisaks suhtlevad näitlejad otse publikuga ning vaatajatel on võimalus ka ise loo arengus kaasa rääkida. Kõik algab sellest, et ühel päeval kuulutatakse loomaaias välja puhkus ning loomad saavad minna oma koju. Kaks sebrat otsustavad teha teoks ammuse soovi ning sõita soojale maale sugulastele külla. Nad pakivad asjad, jätavad hüvasti oma kaaslastega ning puhkus võiks alata, kuid…ootamatult ilmub välja nende vana sõber, kellel on sebradele üks suur-suur palve. Sõbra palvet täites satutakse mitmesse seiklusse, nii et koos veedetud puhkusest saab mitte tavaline, vaid lausa imeline puhkus!
Etendus kestab u 35 minutit.
Aino Pervik „Kunksmoor“. Nõialugu lastele
Osades: kunksmoor Liia Kanemägi, kapten Trumm Riho Rosberg
Lavastaja, dramaturg: Jaanika Juhanson
Kunstnik: Johannes Valdma
Valguskunstnik: Märt Sell
Helilooja: Argo Vals
Lavastus “Kunksmoor” põhineb Aino Perviku raamatutel heasüdamlikust nõiast, kes elab keset merd tillukesel saarel. Ümber saare seisavad teravad kivid ja veealused salakarid. Keset saart kasvab pikkade kõverate okstega mänd. Selle männi okste vahele on ehitatud Kunksmoori maja. Ja et tuuled elamist merele ei pühiks, on maja ankurdatud kivimürakate ja suure vanaaegse ankruga. Maja räästaalused on täis maarohukimpusid, seeni, käsnasid ja samblatuuste, mis seal kuivavad. Taimi oma rohtude pruulimiseks käib Kunksmoor korjamas suurelt maalt, metsadest, soodest ja rabadest. Üle mere sõidab ta suure kollase õhupalliga, mis kõrgel taeva all lennates on täiskuu moodi. Temas on kogu maailma tarkus, aga ka üks plikatirts, kes armastab tuulistel öödel õhupalliga ringi lennata ja lorilaule jorutada. Ühel maruööl leiab Kunksmoor karile jooksnud laeva ja lainetest meremehe kapten Trummi, kelle moor surmast päästab ja terveks ravib.
vanusele 7+ / kestus ca 50 min
Heidy Tamme on Eesti Kuldplaadiga pärjatud artist, kelle aktiivsem loomeaeg jääb aastatesse 1960–1970. Lauljatar sündis Volga jõe kaldal Uljanovski linnas. Kui Heidy oli pooleteiseaastane, kolis pere tagasi Eestisse. 1967–1983 laulis ta end tuntuks Eesti Filharmoonia solistina, neist kaks aastat ansambli Laine koosseisus. Enamik kuulajaid mäletavad teda tollel ajal ülipopulaarsest ETV laulusaatest “Horoskoop”. Heidy on esinenud ansamblitega Vana Toomas, Sinilind, osalenud estraadikavades koos Uno Loobi, Nikolai Samohvalovi, Oleg Melnikuga ja laulnud linti väga palju menukaid laule nagu “Õnne tipul”, “Aeg annab kõik”, “Me pole enam väikesed”, “Kodulaul”, “Pühapäev”, “Tantsulaul”, “Sind nii armastan ma” jpt.
Paljud tema poolt tuntuks lauldud lood on jõudnud ka meie rahvamuusikute repertuaari.
Romantiline komöödia. Argentiina.
Lubatud al. 12+
30 aastat tagasi olid Carlos ja Margarita maailma kuulsaim tangopaar. Carlos elab nüüd Madridis, nautides uut võimalust oma elus, Margarita aga Buenos Aireses, olles üksildane ja unustatud. Ootamatu sündmus sunnib tantsupaari taas ühinema ja alustama teekonda Argentina teedel koos nende kauaaegse sõbra Pichuquitoga. Matkal tuleb neil silmitsi seista mälestuste ja hirmudega, kuid ennekõike oma tõeliste soovidega.
Vastupandamatu monokomöödia ealistest iseäralisustest
Kui vana sa oled? 30? 40? 50? 60? On sel tähtsust?
Me vananeme, kas tahame seda või mitte. Kas oleme vanemaks saades targemad? Mis juhtub meie vestlusteemadega? Kuidas mõjutavad aastad meie maitset, juuste värvi ja kaalu?
Vananemisega kaasnevaid iseärasusi lahkab armastatud näitleja ja lavastaja Andres Dvinjaninov, kes on lavalaudu vallutanud ja publikut hullutanud juba üle neljakümne aasta. Nüüd, oma kuuekümnenda sünnipäeva lävel räägib ta eelarvamustevabalt ja teravmeelselt unustamisest, tervisest, abielust, plastilisest kirurgiast, pidutsemisest, treeninghüsteeriast, söömisharjumustest ja paljust muust.
Igaühe elus jõuab varem või hiljem kätte see hetk, kui ilmub esimene hall juuksekarv. See võib tunduda tragöödiana, või siis hoopis inimliku komöödiana, kui hoolimata alatasa kadunud prillidest õnnestub mitte kaotada huumorimeelt. Tere tulemast ebapopulaarteaduslikku uuringuprogrammi, silmiavavasse ja raputavalt naljakasse komöödiasse saamaks teada, kas su „parim enne“ on möödas!
PS! Uskuge, esimese halli juuksekarva leidmine ei ole tingimata maailma lõpp!
Raamatuesitlus ja kohtumine autoriga Madis Jürgen.
Tähistamaks Raimond Valgre 110. aastapäeva. Autor Mart Sander, lavastaja Jaanus Nuutre.
Multifilm kogu perele “Kaka, kevad ja teised”.
Linnamäe mälumäng.
Esimesele lastepäevale oleme kutsunud kohale Liikluslinnaku, kus on võimalik sõita elektriautoga, õppida tundma liiklusmärke, ületada ristmikke jne. Minifarmi mängulaua taga aga saab puldiautodega vedada liiva, seda kopaga maha tõsta ja muidki olulisi tegevusi harjutada. Mängulaud on 3 m lai ja 5 m pikk. Pihlaka talu aga avab lastele pannkoogikohviku ja vanemad saavd kohvinurgas juttu puhuda. Lisaks pakume lastele võimaluse osaleda kell 12 algaval ekskursioonil, kus huvilised viiakse kultuurisaali sellistesse ruumidesse kuhu muidu ei pääse.
Nähtamatu võitlus. Komöödia.
Indrek Taalmaa oma tuntud huumoris palju tutvustamist ei vaja. Küll aga sellise eluterve huumoriga elatud elu on visanud ette vimkasid ja uskumatuid ning usutavaid lugusid, mida kõike ka Indrek jutustama asub.
Lood elust enesest on argipäevast pidupäevani, naistest meesteni ja meestest naisteni. Laval kõlavad parimad palad ka Indreku erinevatest etendustest – Lollidemaa, Onu Heinari lood ja Soolo kahele.
Pilet 5 eurot kohapeal.
Sipsikut teavad kõik. Aga ometi tundub vahel nii, et selles kiires maailmas, kus lastelgi juba aega kipub väheks jääma, sest tegema peab ju nii palju, on Sipsik sagedasti ära kaduma kippunud. Kuhu me oma mängud kaotame? Kes või mis suudavad Sipsikut asendada?
See on lugu mängust, mängulustist ja sellest, et see kunagi kuskile mingi staatilise ekraanivirvenduse varju ei kaoks.
Sipsik on kangelane!
Accordion ContentMaailmalavadelt Oru Kultuurisaali. Seda sa ei taha mitte mingi hinna eest vahele jätta. Puuluup koosneb kahest muusikust: Ramo Teder (sooloartistina Pastacas) ja Marko Veisson (kes on ka antropoloog ja õppejõud).
Kino: Savvusanna sõsarad
Metsatöllul on seljataga üle 700 kontserdi 24 riigis ning müüdud on rohkem kui 80 000 plaati. On antud kontsert, kus kuulamas üle 100 000 inimese ja nüüd on nad valmis tulema 200 inimese ette Oru Kultuurisaali Linnamäel
Metsatöll:
Markus – laul, kitarrid
Lauri – laul, torupillid, viled, kandled, ängipill, parmupill, sokusarv, akustiline kitarr
Kuriraivo – bass, kännupill, haisutrumm, laul
Tõnis Noevere – trummid, laul
Uksed avatakse kell 20, kontsert algab kell 21. Pilet uksel 25.-
Koolitaja Jaanus Viese
Triin Ruubel, Reinut Tepp, Regina Udod, Madleen Kristen Alasi, Iris Eva Aabloo, Triin Veismann, Diana Yeromenko, Teodor Juko Hiiemaa
Komöödiateatri etendus.
Eesti noored tšellopedagoogid kutsuvad huvilisi tutvuma tšellomänguga. Esinevad: Ruslan Petrov (tšello), Kristian Plink (tšello), Ann Kuut (tšello)