Üritused

Oru kultuurisaalis toimuvad läbi aasta erinevad kultuurisündmused – teatrietendused, kontserdid, tantsuõhtud ja palju muud põnevat. Allpool leiad täpsema ülevaate saabuvatest sündmustest.

Oru Kultuurisaali teatrietenduste ja kontsertide ajal saavad lapsed hoitud LASi maja mängutoas. Registreerida vähemalt päev enne etendust tel. 5660 3246 (Sirje).

Teisipäev, 24. september 2024 kell 18.00

Inna Lisnjak. Kontsert-vestlusõhtu "Banduura ja mitte ainult"

Inna Lisnjak saabus Eestise kuu peale sõja puhkemist Ukrainas. Inna on Kiievi Teaduste Akadeemia muusikateadlane ja kirglik ukraina rahvusinstrumendi banduura uurija, tutvustaja ja muusik. Eestis alustas ta kohe kontserttegevusega ja kaasas selesse ka oma kolm poega ja abikaasa, kes mängib bajaani. Lood ja laulud, mida Inna esitab, on kirglikud, seotud Ukraina ajalooga, armastusega, võitlusega, ellujäämisega. Põnev fakt on seegi, et banduura on sugulaspill meie kandlele. Septembriks on Inna lubanud ära õppida ka mõne loo kandlel.
See saab olema õhtu, mida nii kergesti peast ja hingest välja ei saa.

Piletid Fientast

Neljapäev, 3. oktoober 2024 kell 19.00

Mamma ja Margus

Publiku tungival palvel ja eelmisel korral piletist ilmajäänute soovil toob Margus Tabor kuulsaima hiidlase, oma Mamma, jälle Oru kultuurisaali. Mamma saab laval sõna just nii, kuidas Margus tema öeldut sel korral mäletab.

Piletid Fientast

Reede, 18. oktoober 2024 kell 19.00

Etendus "Üksildane lääs". Kuressaare teater

Iiri kultuurinädala raames tuleb külla Kuressaare teater

Martin McDonaghi tekstide esmailmumisest eesti teatri lavadele saab kakskümmend viis aastat. 1. oktoobril 1999 esietendus Rakvere teatris tema “Üksildane lääs”. Pärast seda sai McDonaghist mängitumaid noori autoreid pea kõigis eesti teatrites.

1996. aastal särava tähena maailma teatrilavadele ilmunud iiri näitekirjaniku triloogiat „Leenane´i kaunitar“, „Üks pealuu Connemaras“ ja „Üksildane lääs“ ühendab ühine tegevuskoht Iirimaa läänerannikul – Leenane`i külake, Galway krahvkonnas, Connemaras.

„Üksildase lääne“ isa Welsh iseloomustab seda külakest nii: “Kui ma esimest korda siia tulin, siis ma arvasin, et Leenane on kena koht. Tuleb välja, et see on Euroopa mõrvarite Meka.”

Mis saab siis, kui sa armastad kedagi nii, et ei suuda selle tundega midagi peale hakata? Või siis, kui sa hoolid oma vennast, aga vihkad teda nii, et su ainus soov on ta ära tappa? Ja mis saab siis, kui see, kes peaks teistele vihkamise ja armastamise küsimustes nõu andma, otsustab lahkuda?

Musta huumoriga vürtsitatud valus-naljakad dialoogid ning loo ootamatud keerdkäigud on põhjuseks, miks seda näidendit ikka ja jälle lavastatakse ja vaadatakse.

Tähelepanu! Etenduses kasutatakse pürotehnilist vahendit ja tossumasinat.
Soovitatav vanusele alates 15+

Piletid müügis al. 01.07.24 Piletimaailmas

Laupäev, 2. november 2024 kell 21.00

DND ja Herald, Herald ja DND

Seekord tulevad nad koos. Ühel õhtul, samal laval. Peaaegu nagu Novembri rockfestival.
Heavy-metali ja melanhoolse rocki võimsad esindajad. Oru kultuurisaalis saab olema kahekordselt võimas.
Valmistu maratoniks.
Nagu ikka on võimalik soetada ka istumiskoht rõdule kui all saalis emotsioonid üle keevad. Kontsert, mis paneb novembripimeduse ja kõleduse ununema.

Piletid Fientast

Kolmapäev, 13. november 2024 kell 19.00

Orzel. Laidoneri ööd

Osades: Liina Tennosaar, Peeter Tammearu 

Draama „Orzel. Laidoneri ööd“ on kinnitatud faktidel põhinev, kuid neid fantaasiaga siduv ja arendav tõsieludraama Eestile saatuslikest otsustest, mida pidi langetama Eesti sõjaväe ülemjuhataja kindral Johan Laidoner.
Näitemäng kujutab nelja saatuslikku ööd (14.—18.09.1939) teise maailmasõja algul. Nende ööde jooksul palus Eestilt varjupaika Poola allveelaev Orzel, mille eestlased interneerisid, kuid mida ei antud välja ei Saksamaale ega NSV Liidule. Selle asemel lasid eestlased Orzelil 18. septembri öösel põgeneda. Otsus vallandas laviini, mis päädis Nõukogude Liidu baaside loomisega Eestisse ja hiljem Eesti okupeerimisega. Kuid Orzeli vabastamine säilitas paljude silmis Eesti au ning ühes sellega ka ülemjuhataja ohvitseri maine. Draama vaatleb Orzeli juhtumist ja selle kajastust abielupaar Laidoneride majas. Arvamused põrkuvad, kui üks pool on rahvuselt poolakas ning teine eestlane. Kas abikaasade vaheline side peab tuleproovile vastu?
Draama eesmärk on tutvustada Eestis seni liiga vähe kõlapinda leidnud ajaloosündmust, mille kontekst – Eesti suhted juba sõdivate riikidega – on ootamatult aktuaalne ka praegu. 
Orzeli juhtumist on Poolas avaldatud raamat ja Eesti riigiarhiivis säilitatakse laeva komandöri tunnistust. Huvi pakub, et Orzeli teemat puudutati Eesti ajakirjanduses väga napilt, justkui tsenseeritult, ja põhiliselt tohtis sellest üldse kirjutada ainult riigi võimul oleva kliki häälekandja Uus Eesti. Niisiis sai rahvas Orzeli kohta pigem suulist, subjektiivset ja vastuolulist infot.

Etendus on kahes vaatus ja kestab 2h ja 05 min koos vaheajaga.

Laupäev, 16. november 2024 kell 21.00

2 Quick Start

Laval on Eesti tantsumuusika lipulaev, 2 Quick Start.
Uksed avatakse kell 20.
Eelmüügis on piletid soodsamad.

Piletid Fientast

Pühapäev, 15. detsember 2024 kell 16.00

Jaanus Rohumaa lavastus "VENUS KARUSNAHAS"

Lavastaja Thomasel on pikk päev seljataga täis erakordselt halbu prooviesinemisi oma uue lavastuse tarbeks kui korraga astub sisse pealetükkiv ja väge täis näitlejanna Vanda, kelle eesnimi kattub ühtlasi näidendi peategelase omaga. Esialgu skeptiline Thomas üllatub Vanda piinlikult täpsetest teadmistest nii tükist kui ka novellist, millel lavastus põhineb. Kui Thomas aitab Vandat teksti vastulugemisel, kehastades ise masohhistlikku meespeaosa, kujuneb rollimäng palju enamaks kui näitlemine. Sellest saab intensiivne ja erootiline vaatemäng. David Ives’i näidendi peategelasteks on mehelik ja naiselik seksuaalsus, mis uurib alistumise, domineerimise ja võimu teemasid kiire ja muutuva keelega. Lavastuses muutuvad reaalsus ja teesklus ähmasteks joonteks ning küsimusele “kes jääb peale?” on iga kord erinev vastus.

“Venus karusnahas” põhineb samanimelisel novellil (1869), mis on austria kirjaniku Leopold von Sacher-Masoch’i tuntuim teos. Kirjaniku nimest on tuletatud sõna “masohhism”.

Eeldame, et lavastus on huvitav nii noorele kui vanemale generatsioonile. Selles on palju poeetilisust, visuaalsust. Masoch erineb de Sade’ist selle poolest, et tal puudub sündsusetus. Ta on maksimaalselt esteetiline

Esietendus 02.10.2024 Sakala 3 Teatrimaja kammersaalis.

Etenduse kestvus 2h 20min, ühe vaheajaga.

Osades Saara Pius ja Alo Kõrve (Tallinna Linnateater)

Toimunud üritused

Ansambel Naised köögis tuleb Oru kultuurisaali kontserdiga “Las me õitseme”. Ühtlasi lõpetame selle kontserdiga ka kultuurisaali kevadhooaja.

Näituse “Pärand elab” avamine. Külas on Eesti Rahvakultuuri  keskuse vaimse kultuuripärandi spetsialist Epp Tamm. Avatud on kohvik.

Näitus kutsub märkama ja väärtustama vaimset pärandit meie ümber, tutvustades neljateistkümmet kultuuriilmingut Eesti vaimse kultuuripärandi nimistust. Igaüks neist on oma kogukonna, oma inimeste jaoks armas ja tähtis. Näitusel on võimalik mõtiskleda nende aarete üle, mille oleme ise oma esivanematelt pärinud ning tutvuda ka selle osaga kultuuripärandist, mis on meie kaasmaalastele südamelähedane.

Kleit, mina ja Milling • Henrik Normann “Kleit, mina ja Milling”

“Kleit, mina ja Milling” on väga hoolikalt valitud, naljakaid ning ootamatu lõpuga lugusid ja üllatusi täis lavastus kahes vaatuses. See on mõtteline kummardus sõbrale, mis on põhjalikult läbi komponeeritud ja mitte lihtsalt naljategemine, vaid soe ja pieteeditundeline austusavaldus. Need lood on kõik päriselt sündinud- ei usu, et keegi nii naljakalt kirjutada oskaks. Elu on parim stsenarist, kelle huumor on vahel peen, vahel otse ja labidaga ja vahel nii terav, et pisar tuleb silma. Ega lõpuks ei saagi siis enam aru, on see pisar seal rõõmust, ootamatusest või melanhoolsest kurbusest ja valust, kuid siganaljakas on see ikkagi. 

Margus Tabor tuleb Mammaga Linnamäele Oru kultuurisaali. Marguse soojades ja südamlikes mälestustes, mis on pärit elust enesest tema enda lapsepõlvest elustuvad mitmedki värvikad juhtumised, pikitud muheda Hiiumaa huumoriga ja kõnepruugiga. Põnev on neilgi, kes Mammast ja tema tarkustest kuulnud on, sest eks erinevad eluseigad toovad Marguse mälusopist neid lugusid aeg-ajalt juurde.
Äratundmist ja naeru ning ehk isegi veidike kurbustki on kindlasti selles monolavastuses.
Üks on kindel – hea tuju on garanteeritud!

 

Eestikeelse pealelugemisega imearmas nukufilm “Põrsas Ruudi”. Armastavad vanemad, parim sõber ja tore hoov, kus mängida. 9-aastase Babsi elu on rahulik ja idülliline, kuni ühel päeval saabub Ameerikast vanaisa, kes täidab lapselapse suure soovi ja toob talle kingiks päris oma lemmiklooma – seapõrsa. Babs lubab vanematele, et läbib vallatu notsuga kutsikakoolituse. Vanemad pole aga põrsas Ruudi jaoks suurimaks ohuks, pigem vanaisa, kes on salaja otsustanud osaleda vorstikonkursil.
Hollandi ja Belgia koostöös valminud vahva koguperefilm on eestikeelse pealelugemisega.
 

Väärtfilmide laupäev

Alla 12-a. keelatudPrantsusmaa, eestikeelsete subtiitritega1 tund 43 minuti

Rachel on 40-aastane, lapsi tal pole. Naine on oma eluga igati rahul. Tema ellu kuuluvad huvitav töö, toredad õpilased, kitarritunnid ja palju muud. Kui Rachel armub aga Ali’sse, kiindub ta ühtlasi ka mehe nelja aasta vanusesse tütresse Leilasse. Kiindumus muutub iga päevaga üha tugevamaks ning Rachel hakkab Leila eest hoolitsema nagu omaenese lapse eest. Kuid teiste inimeste lapsi armastada on riskantne.

 

Imeline puhkus on hoogne humoorikas lavastus, mis räägib sõprusest, abivalmidusest ja teineteise mõistmisest. Lugu on arusaadav nii suurtele kui väikestele. Siin on palju laule ja muusikat, lisaks suhtlevad näitlejad otse publikuga ning vaatajatel on võimalus ka ise loo arengus kaasa rääkida. Kõik algab sellest, et ühel päeval kuulutatakse loomaaias välja puhkus ning loomad saavad minna oma koju. Kaks sebrat otsustavad teha teoks ammuse soovi ning sõita soojale maale sugulastele külla. Nad pakivad asjad, jätavad hüvasti oma kaaslastega ning puhkus võiks alata, kuid…ootamatult ilmub välja nende vana sõber, kellel on sebradele üks suur-suur palve. Sõbra palvet täites satutakse mitmesse seiklusse, nii et koos veedetud puhkusest saab mitte tavaline, vaid lausa imeline puhkus!

Etendus kestab u 35 minutit.

 

Film tõlgib vanad Jaapani armastuslood Peipsiäärsete kalurite ja nende laste igatsuste ja ihade keelde. “Biwa järve 8 nägu” jõuab kinodesse 9. veebruaril.
Filmi peategelaste hingeseisundit vaadatakse läbi kaheksa idamaise poeetilise motiivi: koju pöörduvad purjekad, ehapuna, esimene lumi, öine vihm, sügisene täiskuu, õhtune templikell, ootamatu tuuleiil, metshanede äralend. Need ilusa kurbuse motiivid raamivad kaheksat omavahel põimuvat julma, ennast ja teisi hävitavat armastuslugu. Jaapani animismist pärit kõige elava ja elutu hingestamine, koomiline shunga erootika ja alandlik külafatalism sulavad kokku väikese kogukonna spirituaalseks ja nõiduslikuks maailmaks, kus veel usutakse, et ollakse kõiksusega seotud.
Filmi režissöör ja stsenarist on Marko Raat, peaprodutsent Ivo Felt, produtsent Dora Nedeczky, kaasprodutsendid Mark Lwoff ja Misha Jaari. Film on loodud Allfilmi ja Bufo (Soome) koostöös.
 
Filmi operaator on Sten-Johan Lill (ESC), kunstnik Kristina Lõuk, kostüümikunstnik Reet Aus, grimmikunstnik Liisi Põllumaa, monteerija Jaak Ollino Jn, helilooja Jakob Juhkam, helirežissöör Karri Niinivaara. Filmis kõlab ka Soome artisti Lyyti muusika.
 
Mängivad Elina Masing, Tiina Tauraite, Jan Uuspõld, Meelis Rämmeld, Tommi Korpela, Kärt Kokkota, Toomas Saarepera, Jüri Vlassov, Hendrik Toompere, Maarja Jakobson, Jarmo Reha, Simeoni Sundja, Liina Tennosaar, Peeter Tammearu, Erki Laur.
 

Aino Pervik „Kunksmoor“. Nõialugu lastele

Osades: kunksmoor Liia Kanemägi, kapten Trumm Riho Rosberg

Lavastaja, dramaturg: Jaanika Juhanson
Kunstnik: Johannes Valdma
Valguskunstnik: Märt Sell
Helilooja: Argo Vals

Lavastus “Kunksmoor” põhineb Aino Perviku raamatutel heasüdamlikust nõiast, kes elab keset merd tillukesel saarel. Ümber saare seisavad teravad kivid ja veealused salakarid. Keset saart kasvab pikkade kõverate okstega mänd. Selle männi okste vahele on ehitatud Kunksmoori maja. Ja et tuuled elamist merele ei pühiks, on maja ankurdatud kivimürakate ja suure vanaaegse ankruga. Maja räästaalused on täis maarohukimpusid, seeni, käsnasid ja samblatuuste, mis seal kuivavad. Taimi oma rohtude pruulimiseks käib Kunksmoor korjamas suurelt maalt, metsadest, soodest ja rabadest. Üle mere sõidab ta suure kollase õhupalliga, mis kõrgel taeva all lennates on täiskuu moodi. Temas on kogu maailma tarkus, aga ka üks plikatirts, kes armastab tuulistel öödel õhupalliga ringi lennata ja lorilaule jorutada. Ühel maruööl leiab Kunksmoor karile jooksnud laeva ja lainetest meremehe kapten Trummi, kelle moor surmast päästab ja terveks ravib.

vanusele 7+ / kestus ca 50 min

Laval on legendaarne Heidy Tamme, kes laulab oma vanu hitte ja uusi laule.
Heidy Tamme on Eesti Kuldplaadiga pärjatud artist, kelle aktiivsem loomeaeg jääb aastatesse 1960–1970. Lauljatar sündis Volga jõe kaldal Uljanovski linnas. Kui Heidy oli pooleteiseaastane, kolis pere tagasi Eestisse. 1967–1983 laulis ta end tuntuks Eesti Filharmoonia solistina, neist kaks aastat ansambli Laine koosseisus. Enamik kuulajaid mäletavad teda tollel ajal ülipopulaarsest ETV laulusaatest “Horoskoop”. Heidy on esinenud ansamblitega Vana Toomas, Sinilind, osalenud estraadikavades koos Uno Loobi, Nikolai Samohvalovi, Oleg Melnikuga ja laulnud linti väga palju menukaid laule nagu “Õnne tipul”, “Aeg annab kõik”, “Me pole enam väikesed”, “Kodulaul”, “Pühapäev”, “Tantsulaul”, “Sind nii armastan ma” jpt.
Paljud tema poolt tuntuks lauldud lood on jõudnud ka meie rahvamuusikute repertuaari.

Romantiline komöödia. Argentiina.

Lubatud al. 12+

30 aastat tagasi olid Carlos ja Margarita maailma kuulsaim tangopaar. Carlos elab nüüd Madridis, nautides uut võimalust oma elus, Margarita aga Buenos Aireses, olles üksildane ja unustatud. Ootamatu sündmus sunnib tantsupaari taas ühinema ja alustama teekonda Argentina teedel koos nende kauaaegse sõbra Pichuquitoga. Matkal tuleb neil silmitsi seista mälestuste ja hirmudega, kuid ennekõike oma tõeliste soovidega.

A. H. Tammsaare samanimelisel romaanil põhinev mängufilm viib meid ühe ootamatu armastusloo keskmesse. Elu ja armastuse järskude pööretega seisavad silmitsi kaks Eesti kirjandusest tuntud ikoonilist tegelast, Irma ja Rudolf. Filmi tegevus leiab aset murrangulisel ajajärgul, mil kasvavast heaolust rammestunud noor Eesti Vabariik peab toime tulema muutuva maailma raputavate väljakutsetega. Esmakordselt täispika mängufilmina ekraanile jõudev “Elu ja armastus” annab aegumatutele teemadele värske vaatepunkti, luues üllatavaid paralleele tänapäevamaailmaga.
1933. aasta kuumal suvel tuleb sisukamast elust unistav noor Irma maalt linna sugulase Lonni juurde. Irma on keskkonnavahetusest vaimustuses, linnaelus pettunud Lonni näeb aga tüdruku tulekus uut võimalust ka enda jaoks. Irmasse armunud maapoiss Eedi jälitab tüdrukut ja üritab veenda teda tagasi tulema, oma isatallu perenaiseks. Irma aga on otsustanud nende ühise romantilise mineviku oma unistuste nimel seljatada.
Juhuse tahtel palkab keskealine trükitööstur Rudolf Irma endale teenijaks. Rudolfi sarm ja salapära paeluvad Irmat ja ootamatult tärganud tunded ei lase tal ühel hetkel enam mehe lähenemiskatseid tõrjuda. Ehkki Rudolf vannub Irmale armastust, paljastub peagi edeva mehe liiderlik ja manipuleeriv pale.

Vastupandamatu monokomöödia ealistest iseäralisustest

Kui vana sa oled? 30? 40? 50? 60? On sel tähtsust?

Me vananeme, kas tahame seda või mitte. Kas oleme vanemaks saades targemad? Mis juhtub meie vestlusteemadega? Kuidas mõjutavad aastad meie maitset, juuste värvi ja kaalu?

Vananemisega kaasnevaid iseärasusi lahkab armastatud näitleja ja lavastaja Andres Dvinjaninov, kes on lavalaudu vallutanud ja publikut hullutanud juba üle neljakümne aasta. Nüüd, oma kuuekümnenda sünnipäeva lävel räägib ta eelarvamustevabalt ja teravmeelselt unustamisest, tervisest, abielust, plastilisest kirurgiast, pidutsemisest, treeninghüsteeriast, söömisharjumustest ja paljust muust.

Igaühe elus jõuab varem või hiljem kätte see hetk, kui ilmub esimene hall juuksekarv. See võib tunduda tragöödiana, või siis hoopis inimliku komöödiana, kui hoolimata alatasa kadunud prillidest õnnestub mitte kaotada huumorimeelt. Tere tulemast ebapopulaarteaduslikku uuringuprogrammi, silmiavavasse ja raputavalt naljakasse komöödiasse saamaks teada, kas su „parim enne“ on möödas!

PS! Uskuge, esimese halli juuksekarva leidmine ei ole tingimata maailma lõpp!

Kogupere animafilm
See on noore valgevaala Kataki suurekskasvamise lugu. Kõik tema eakaaslased on vahetanud värvi valgeks, nagu selles eas beluugale kohane, ainult Katak on jäänud oma arengus maha. Tõestamaks, et ka tema on juba täiskasvanu ja valmis täitma oma jumaldatud vanaema viimset soovi, siirdub ta ohtlikule teekonnale Põhjamere poole. Teel satub ta kokku surmavalt ohtlike koletistega ja soetab erinevaid sõpru. Selleks, et olla vapper, ei peagi suur olema.
Mälumängu korraldab Meelis Tomson, tel. 5631 2375
Autor, helilooja: Laura Lind
Lavastaja: Laura Lind
Näitlejad: Laura Lind ja Kai Liit või Janek Joost
Muusikaline kujundaja: Viktor Gurjev
Lääne-Nigula vabadussamba juures Tartu rahu aastapäeva mälestushetk ja konverents Oru kultuurisaalis

Raamatuesitlus ja kohtumine autoriga Madis Jürgen.

Tähistamaks Raimond Valgre 110. aastapäeva. Autor Mart Sander, lavastaja Jaanus Nuutre.

Multifilm kogu perele “Kaka, kevad ja teised”.

Linnamäe mälumäng.

Esimesele lastepäevale oleme kutsunud kohale Liikluslinnaku, kus on võimalik sõita elektriautoga, õppida tundma liiklusmärke, ületada ristmikke jne. Minifarmi mängulaua taga aga saab puldiautodega vedada liiva, seda kopaga maha tõsta ja muidki olulisi tegevusi harjutada. Mängulaud on 3 m lai ja 5 m pikk. Pihlaka talu aga avab lastele pannkoogikohviku ja vanemad saavd kohvinurgas juttu puhuda. Lisaks pakume lastele võimaluse osaleda kell 12 algaval ekskursioonil, kus huvilised viiakse kultuurisaali sellistesse ruumidesse kuhu muidu ei pääse.

Nähtamatu võitlus. Komöödia.​

Indrek Taalmaa oma tuntud huumoris palju tutvustamist ei vaja. Küll aga sellise eluterve huumoriga elatud elu on visanud ette vimkasid ja uskumatuid ning usutavaid lugusid, mida kõike ka Indrek jutustama asub.

Lood elust enesest on argipäevast pidupäevani, naistest meesteni ja meestest naisteni. Laval kõlavad parimad palad ka Indreku erinevatest etendustest – Lollidemaa, Onu Heinari lood ja Soolo kahele.

Järjekordne R-sarja metsik kontsert, kus Oru kultuurisaali vallutab ansambel DND.

Pilet 5 eurot kohapeal.

Sipsikut teavad kõik. Aga ometi tundub vahel nii, et selles kiires maailmas, kus lastelgi juba aega kipub väheks jääma, sest tegema peab ju nii palju, on Sipsik sagedasti ära kaduma kippunud. Kuhu me oma mängud kaotame? Kes või mis suudavad Sipsikut asendada?

See on lugu mängust, mängulustist ja sellest, et see kunagi kuskile mingi staatilise ekraanivirvenduse varju ei kaoks.

Sipsik on kangelane!

Accordion ContentMaailmalavadelt Oru Kultuurisaali. Seda sa ei taha mitte mingi hinna eest vahele jätta. Puuluup koosneb kahest muusikust: Ramo Teder (sooloartistina Pastacas) ja Marko Veisson (kes on ka antropoloog ja õppejõud).

Hiiu kandleid elektroonikaga ristav Puuluup kõigub pärimuse ja kaasaegsete muusikastiilide piiril, flirtides maailmamuusika, undergroundi ja popiga. Puuluup juhib hiiu kandle jõhvkeelte võnked läbi efektiplokkide ja luuperi ning kasutab alternatiivseid mängutehnikaid ja heli tekitamise võimalusi. Hiiu kandle mahedale sahinale lisanduvad elektrooniliselt võimendatud kajad, koputused, kriuksud ja krabinad. Muusika on kohati tantsuliselt pulseeriva rütmiga ning kohati filmilik ja tume, hiilides muistsete Vormsi talharpamängijate kambrites ja kandub neist edasi. Kõlab traditsiooniga impregneeritud omaloomingut, viiteid pungiklassikale ja õpetliku sisuga romantilist neozombiepostfolki.

Kino: Savvusanna sõsarad

Metsatöllul on seljataga üle 700 kontserdi 24 riigis ning müüdud on rohkem kui 80 000 plaati. On antud kontsert, kus kuulamas üle 100 000 inimese ja nüüd on nad valmis tulema 200 inimese ette Oru Kultuurisaali Linnamäel

Metsatöll:
Markus – laul, kitarrid
Lauri – laul, torupillid, viled, kandled, ängipill, parmupill, sokusarv, akustiline kitarr
Kuriraivo – bass, kännupill, haisutrumm, laul
Tõnis Noevere – trummid, laul

Uksed avatakse kell 20, kontsert algab kell 21. Pilet uksel 25.-

Koolitaja Jaanus Viese

Jaanus Viese töötab ahjumeistri ning loodusliku ehituse koolitajana, tal on loodusteaduslik taust Tallinna Ülikoolist. Pärast edukat karjääri “valgekraena” sai temast käsitööline ja ökomässaja, kes ihkas muuta kogu maailma “roheliseks”. Oma sõnul nägi ta tollal maailma läbi pettumuse prisma. Jaanuse vastandumine moodsale ühiskonnale oli ajendatud peaasjalikult emotsioonidest. Nüüd peab ta end heatahtlikumaks ning rahulikumaks, ega püüa enam igal võimalusel ülekohtu vastu võidelda. 2020 aastal läbis Jaanus ka Ingvar Villido poolt välja töötatud Practical Consciousness õpetajate kursuse ning nüüd on ta litsentseeritud Practical Consciuousness õpetaja.
Loengus arutleb Jaanus emotsioonide üle, mis meie elu mõjutavad ja võivad muutuda probleemiks. Samuti tutvustab ta teadliku muutumise praktilist tehnikat, mida kasutades on võimalik leida sisemist rahu.
 
Accordion Content

Triin Ruubel, Reinut Tepp, Regina Udod, Madleen Kristen Alasi, Iris Eva Aabloo, Triin Veismann, Diana Yeromenko, Teodor Juko Hiiemaa

Komöödiateatri etendus.

Eesti noored tšellopedagoogid kutsuvad huvilisi tutvuma tšellomänguga. Esinevad: Ruslan Petrov (tšello), Kristian Plink (tšello), Ann Kuut (tšello)

Särav, energiline ja armastatud Anne Veski Oru kultuurisaalis kontserdiga Elu on püha.
Oma rohkem kui 20-aastase tegevuse jooksul on Kosmikud tõusnud Eesti üheks juhtivaks rockansambliks, kes on üllitanud seitse kauamängivat ja lisanud kodumaise raskerocki kullafondi hitid “Pulmad ja matused”, “Kuidas tuli pimedus”, “Öö ei lase magada”, “Sügis sanatooriumis” jpt. Murerokkarite kontsert on elamus omaette ja toonud bändile täismajad nii pealinnas kui ka kaugemal. Oru kultuurisaali esinemisele saabuvad Kosmikud koosseisus Hainz (laul), Aleksander Vana (kitarr), Lauri Leis (bass), Kristo Rajasaare (trummid) ning bändi pikaagne produtsent ja sõber, kitarrist Elmu Värk.